Livia Viitol
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2020) |
Livia Viitol (sündinud 18. detsembril 1953) on luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane.
Livia Viitol õppis aastatel 1960–1964 Jõgisoo Algkoolis, 1964–1971 Tallinna 10. Keskkoolis, 1971–1976 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas (eesti filoloogia osakond, soome-ugri keelte eriharu).
Ta on tõlkinud läti keelest näiteks Juris Kronbergsi, Nora Ikstena ja Aleksandrs Čaksi tekste.
Tema luulekogu "Pääl ja sees" ilmus 1991, lasteraamat "Ilmakoer Muki" ilmus 2000.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976–1978 ajakirja Teaduste Akadeemia Toimetised korrektor;
- 1978–1992 ajakirja Linguistica Uralica korrektor ja tehniline toimetaja;
- 1992–2001 vabakutseline ajakirjanik;
- 2001–2005 E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi peavarahoidja, 2003–2005 direktori kt.
- Alates 2005. aastast vabakutseline.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- luulekogu "Pääl ja sees" (Tallinn 1991),
- lasteraamat "Ilmakoer Muki" (Koolibri 2000; 1993. aasta Valge Raamatu lasteraamatuvõistlusel äramärgitud töö),
- luulekogu "Läti pääsuke" (Pētergailis 2002)
- luulekogu "A Handful of Light" (Lapwing Publications 2007. Belfast.Tõlkinud Ilmar Lehtpere)
- luulekogu "Ajalootund" (Eesti Raamat 2009)
- monograafia "Eduard Vilde" (Tänapäev 2012)
- lühiproosakogu "Jutte ja novelle" (Libri Livoniae 2014)
- luulekogu "Ebavere mäel" (Libri Livoniae 2018)
- luulekogu "Suur suleaeg" (Libri Livoniae 2020)
Livia Viitoli luulet on tõlgitud inglise (tõlkija Ilmar Lehtpere: "The Stinging Fly" 2/ 2, Autumn/Winter 2005/06, Dublin; Crannóg 10, Winter 2005/06, Galway [1]; Stride Magazine (online), 2006, Devoran, Cornwall [2];Cyphers 61, 2007, Dublin) ja läti (tõlkija Guntars Godiņš, Karogs. Janv./Febr. 2010, Rīga) keelde.
Tõlked läti keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Astrid ja Ivar Ivaski luulekogu "Rändav järv" (koostaja ja toimetaja Livia Viitol. Tõlkijad: Viiu Härm, Ivar Ivask, Ita Saks, Marie Under, Livia Viitol,). Eesti Keele Sihtasutus 2002.
- Juris Kronbergsi valikluulekogu "Maa-alune luule". (Tõlkinud koos Guntars Godiņšiga.) Loomingu Raamatukogu 2007.
- Aleksandrs Čaksi valikluulekogu "Igavene Riia", Libri Livoniae 2012.
- Valts Ernštreitsi valikluulekogu "Nagu lumehelbed talvel..." (läti ja liivi keelest). Libri Livoniae 2013.
- Valentīns Jākobsonsi novellikogu "Hommikueine keskööl". Libri Livoniae 2016.
- Astrid Ivaski luulekogu "Mere silmad". Libri Livoniae 2016.
- Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat. Koostanud ja tõlkinud Livia Viitol. Libri Livoniae 2018.
- Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte. Tõlkijad: Contra, Aive Mandel, Kristi Salve, Lembit Vaba, Livia Viitol. Libri Livoniae 2018.
Perioodikas ilmunud läti ja liivi luule tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksandrs Čaks, Edvarts Virza (Looming 2008, 12), Astrid Ivask (Looming 2003, 9; 2006, 9; 2011, 8), Valts Ernštreits (Sirp 2002 ja 2004), Oskar Loorits (Livia Viitol, "Oskar Loorits 100" – Sirp 10. november 2000, lk 20), Juris Kronbergs (Looming 2006, 9), Guntars Godiņš (Looming 2008, 4), Aleksandrs Čaks, Vizma Beļševica. Aspazija, Uldis Berziņš, Madara Gruntmane (Looming 2018, 9).
Kogumikud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Krimmi kogumik" II. Konverentsi "Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis" ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis). Koostanud ja toimetanud T. Tender ja L. Viitol. E. Vilde Muuseum ja Eesti Haridusministeerium. Tallinn 2005.
- "Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007". (Raamatukogu ajalugu.) Tallinna Keskraamatukogu 2007. Koostanud ja toimetanud Livia Viitol.
- "Sinu, minu ja meie Riia". (Eestlastest Riias.) Koostanud ja toimetanud Livia Viitol ja Karl Kello. Vanemuise Selts, Tartu 2008.
- "Igauņu zelta noveles". Koostanud ja eessõna kirjutanud L. Viitol. Lauku Avīze. Riga 2009.
- "Igihaljas Vilde" E. Vilde 140. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi laiendatud kogumik (Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 2009).
- Brošüür "Kastellaanimaja". (Koostanud ja toimetanud Anne Lõugas-Untera ja Livia Viitol.) E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum 2003.
Varia
[muuda | muuda lähteteksti]- Loengutsükkel läti kirjandusest Eesti Rahvusraamatukogus 2008.a. (Koos Guntars Godiņšiga).
- Kirjandusnäitus Sándor Petőfi – Ellen Niit. S. Petöfi 160. surma-aastapäevale pühendatud näitus Ungaris Eesti-Ungari kirjandussuhetest rõhuga Petöfi eestindamisel ja Ellen Niidu rollist selles. Koostanud Livia Viitol ja Eesti Instituut 2009.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 – ajalehe Sirp aastaauhind missioonitundliku publitsistika ja luule eest
- 2013 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Eduard Vilde" monograafia)
- 2017 – Eesti-Läti keeleauhind (läti keelest eesti keelde tõlgitud Astrid Ivaski luulekogu "Mere silmad" ja Valentīns Jakobsonsi novellikogu "Hommikueine keskööl")
- 2019 – Läti Tunnustusristi 5. klass[3]
- 2020 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Õpetajanna saabumine")
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. september 2013. Vaadatud 17. aprillil 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2022. Vaadatud 27. juunil 2022.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Livia Viitol |